Uuuuuu uuuu uuuuu

"Everybody loves duck sauce. Is this amazing or is this amazing?"
Duck Sauce. Jubeeeee.

Täna oli kunstiajaloo arvestus, aga ma tõesti ei viitsi sellest eriti pikalt rääkida. Nii et lühidalt. Õpetaja ilmus kohale 2 tundi hiljem kui ise käskis meil kohale tulla. Seniilsus much? Aga ikkagi sain viie, kuigi kaks tundi passida ei olnud just kõige toredam. Ja koolis sain juustušnitslit. Ja kodus taco'sid. Mmmmm.
Täna on sõbrapäev!!! Ülitore. Eile tuli meelde, kuidas teises klassis klassivend Alex Hubert jäi sõbrapäeval haigeks. Või noh, ütleme nii, et ega kommid tal eriti hästi sees ei püsinud. Vähhh. Aga mälestus vähemalt. :D
Tegelt olin ma peale kunsti arvestust väga positiivses meeleolus. Läbi ongi selleks aastaks!! Aga tegelikult olen ma just nendel hetkedel kõige rohkem reckless, lähen teen hulle asju,  l'amour hakkab pähe ja kõike muud hullu. Eelmine kord sattusin selle hulluse hoo pärast suhtesse. Hihi, suht hästi kõlab. Või siis mitte.
Mulle meeldivad prantsuse keelsed laulud. Ja tahaks täiega Pariisi minna. Peaksin ilmselt põhjendama miks, aga noh, see on ju suhteliselt obvious. Pealegi on Pariis lähemal kui NYC.
Homme on pmst vaba päev. Lähen uisutama. Jee. Mis siis, et ma seda ei oska.


Adios.

Yeah, yeaahhh

Eelmine postitus oli 12. jaanuar. Wow. :O Veits vähe aega.
Kool on sama hull nagu alati. Vahepeal oli Tammsaare päev, umbes sada kontrolltööd, 4+ ja viied (miinused). Ja kunstiajalugu tapab. Vikatiga. Täiseti masendav, ma isegi ei õppinud põhikooli lõpueksamiteks ka nii palju kui ma see periood olen kunstiajaloo jaoks õppinud.

Täna mõtlesin, et oleks tore ülevaade teha sellest, mida siis see periood kunstiajalugu mulle õpetanud on.

1. Isegi kui arvad, et tead midagi, mõtle uuesti! Ilmselt ei tea sa midagi.
2. Õpetaja põhiline ülesanne on kunstiajaloo kui aine vastu juurdumatut vihkamist tekitada.
3. Kontrolltööde ajal tasuks mõtlemise hõlbustamiseks kasutada kõrvatroppe.
4. Küsimusele ei ole võimalik vastata vähem kui viieminutilise arutlemiseta.
5. Lisamaterjalide otsimine on hulludele. Ja muidugi vabatahtlik.
6. Sellel perioodil ei jää midagi teistest ainetest meelde.
7. Kunstiajalugu õpid sellel perioodil umbes sama palju kui oma eluea ajal vetsus istud.

Tõsi ta on.
Külm on.



Tsauu

x/x

Nimetu postitus no deux

Noooh, kodus (eile) ma ei jõudnudki kirjutada...taaskord üks internetivaba päev. Woohoo! Aga ma ei mäletagi, millest ma kirjutada tahtsin. Osav olen, ma mõistan küll... Ma kasutan punktpunktpunkt'i liiga liiga palju. Oleks sellele lausele ka veel 3 punkti lõppu pannud. :D
Oma sõbrantsidega pole kaua kokku saanud. Väga halb. Vääääga halb. Ma ei ole aastavahetusest saati käinud niisama linna peal ja vahetanud üliolulist infi selle kohta, kes kellega jälle käib ja kes on tropp ja kellel ei ole elu ja nillivad üksinda linnas (kuidagi väga minu moodi vaheajal, aga ma rohkem jooksin ja tormasin ühest hoonest teise kui nillisin üksi, seega oli minu seiklustel mingi mõte). Aga samas on vahel nii mõnus olla üksi kodus või siis lihtsalt kõndida vaikuses, isegi muusika ei karju kõrva. Mulle väga meeldiks praegu üksi kodus olla või kuskil talvetulukeste all kõndida. Äkki ma siis suudaksin järgnevad koolipäevad üle elada. Ma tõesti elan praegu nädalavahetuse nimel, et saaks ainult puhata ja veel kord puhata!! Tahan koolivaheaega. Tahan magada!! Eelkõige tahan ikka saada oma kallite sõbrannadega kokku ja kvaliteetaega veeta ja paar liitrit ära hävitada (I knowzzz, I shouldn't, oooooh but the temptation...). Igastahes olen ma väsinud koolist ja pealegi on järgmised nädalad kontrolltöödest paksult täis. Nõmeee.
Aaah, muidu pidin lisama ühe sõbranna suvetuttava msn-i, et teada saada, kas ta on ikka sees ja sebib mingeid suvakaid tüdrukuid. Peaks mainima, et suht kahtlane inimene on ta ja msn-is julgeb öelda palju, aga päriselus kardab nagu väike tüdruk. Ma ei mõista neid inimesi, kes internetis on ilged tough-guy'd ja siis päriselt on mingid haledad äpud ja üldse igavad... Ja nõmedam on veel anonüümsuse taha peitumine nagu juhtus mu endise klassiõega, kes tegi omale kasutaja formspringi (seal saab anonüümselt küsida) ja küsimise asemel hakati teda ja ta sõpru sõimama ja tema isiklikke asju arutama. Ma ei mõista neid. Ise on liiga haledad, et öelda oma arvamus näkku ja liiga lollid, et taibata, et alati ei olegi vaja oma arvamust avaladama. Eriti veel asjade kohta, mida keegi teada ei taha ja mis ei puutu enamasti teistesse inimestesse.
Oeh. See oli väsitav. Aga ma pidin lihtsalt sellest kirjutama. Aga ma arvan, et ma lähen nüüd kuhugi midagi muud tegema. Võimalik, et kunstiajalugu õppima.
Adios.

Praegu taipasin, et ma kirjutasin siia viimati vana aasta lõpus. Oeh. Aastatvahetust ma parem mulisema ei hakka, aga märgiks ära, et ma olin oma tibudega, ikkagi. Ja linnas, mitte vanematega kodus. Selle aastavahetuse kohta võiks öelda kõige paremini meeldejääv. Sest seda ta kindlasti oli. :D
Ülejäänud vaheaeg läks üpriski normaalselt, kuid kahjuks pidin palju palju ringi jooksma, kodunt kesklinna, kesklinnast kuhugi pommiauku, siis jälle koju ja jälle linna. See oli masendav. Aga kahjuks sai vaheaeg nii kiiresti läbi ja jälle algas see piinamine. Kodus kirjutan edasi...

I'm the um daughter? of rage and love.

Hetkel on kell 1.40 hommikul. Täna on 31. detsember. See loll aasta 2010 saab läbi!!! Vähem kui 24 tunni pärast saab see jubedus läbi...ja loodetavasti saan ma jälle õnnelik olla. Sain inimestega kokku, sõime ja andsime jõulukingid üle ja sõime ja siis läksime koju. Ja bussis nägin ühte toredat inimest, aga ta magas (bussis)... :( Tahaks niiii temaga rääkida, aga ma kartsin, et ta äsab mulle käega või midagi...ja siis ma jõudsin koju, tõmblen nüüd nismo netis ja kirjutan. Oeh, olin ma vast kunagi niii loll, et ütlesin niiii lolle asju ja tegin niiiii nõmedaid asju mõtlemata tagajärgedele. :S Ja taipasin vigu, mida olin teinud kuuendas ja seitsmendas klassis. Ma suudan veel ette neid lugeda, aga nojah.
Nobody's perfect and I stand accused
For lack of a better word, and that's my best excuse.
Ma vaatasin kolmapäeval Titanicut!!! See oli niiiii kurb :'( Kestis ka mingi sada aastat, aga ma vaatasin hea meelega, lihtsalt lootes, et seekord ei saa Jack surma ja nad müüvad Rose'iga selle teemandi maha ja elavad elu lõpuni koos. Õnnelikult. Aga kui mitu korda ma seda ei vaataks, jääb lugu täpselt samaks. Mind üllatas muidugi see, et kui noor Leonardo oli, ainult 23
Goodbye, 2010. You were a bitch. Ja ma ei ole ainuke, kes nii arvas!! :) Ma arvan, et ma kaua aega siia ei jõua, vaja välja magada (kmmkmmm) *tähendusrikkad köhatused*. Ja homme on mingi hannah montana film...
Bye, 2010.

Väsimus.

Pühad! Mis ma ikka öelda oskan. Igastahes olen ma väsinud ja netipaus oli umbes kaks päeva. Reede sõime, olin perega, käisin õe ja isaga Vooremäel kelgutamas. Laupäeval istusime lumevangis, ei hakanud hulle manöövreid siin auulis tegema, äkki jääb auto veel lumehange mõnusalt kinni. Siis kühveldasin õe ja vanematega majaesist. Ja sõime veel. Eile läksime Tartu vanaema poole. Samas rohkem mul neid vanaemasid ei ole, aga selle tõttu, et vanaisasid oli mul sisuliselt kolm, oli vaja nendel kuidagi vahet teha. Samas üks veel elab, aga...vähe kotib too isik. Ja siis lähen trollin ta matuseid (NALI, kui jääb kellelgi mõistmata). Muidugi oleks tahtnud ära käia surnuaial, aga ega sahakunn igalepoole ka ei jõua. Aga peaks seal rohkem käima, siis ei pea ma enda lastega terve päev oma esivanemate haudu otsima nagu oli minu lapsepõlve puhul. Endiselt ei ole mul aimugi, kus on minu onu haud, minu Tallinna vanaisa haud ja isapoolsete inimeste hauad kuskil Suure-Jaanil. AGA :D vanaema pool oli ka tädi oma kahe pojaga ja siis saime rääkida maast ja ilmast. Jutuks tuli ka poliitika ja nende kõrgemate meeste (ja ka naiste) nõmetsemine (kui tohib nii öelda).
Ma olen ikka väsinud ja kuidagi ei jõua mulle kohale, et praegu on vaheaeg ja kohe-kohe saab otsa aasta numbriga 2010. Mis oli suht (vabandust väljendust) sitt aasta. Võibolla suvi mitte nii väga, aga kindlasti kevad ja maikuu. Suvekuude kohta võiks öelda nii palju, et kahetsen 49% ja näen meeldivat und 51% kordasaadetust. Sest need ajad, mis me seal teatud kohas veetsime, muutsid mind ikka suhteliselt palju just ühes teatud valdkonnas, et kedagi ei tasu lasta endale lähedaseks saada, nii kui nii mingi hetk saad sina (ehk siis mina) haiget või jään kahetsema rohkemat kui 49%. Aga minu jutt kipub väga masendavaks ja liiga filosoofiliseks - on aeg lõpetada viimane lause ja panna sellele punkt lõppu, aga äkki panen hoopis küsi- või hüüumärgi, ahhh... Eeem, lõpp.

2 nädalat vaikust.

Oeh, ma just lõin mingit nuppu ja kõik mu tekst kadus ära. Jeee :D
Teen siis lühemalt seekord. Reede. 17.12.2010. Katu (klassiõe) sünna. Kell 6 bussi peale, bussiga kuhugi pommiauku (Kersna vms). Söögid-joogid. Ja sealt kogu see jama pihta hakkas. :D Katu ajas oma õe ja ema minema ja siis wooooh. Üleval köögis Baila. Neglega kahepeale jook, hästi läks. All vanemate voodis Baila. Millegi pärast oli seal väga palju striptiisi. All tugitoolis mingi külakuhja-taoline asi. Siis olin kellegi külge aheldatud roosade käeraudadega. Siis üleval klaasi peal hüppamine ja karjumine "Klaas ei lähe katki, klaas ei lähe katki!". Aga noh ei läinud ka. :D Katu õe toas Baila mängimine, seal feilisin küll täiega, pealegi toodi seal juurde palju läbipaistvat ainet (mitte vett). Üleval köögis võileiva tegemine põrandal, aga suht head tulid. Vetsu põrandal magamine ja üritamine ennast dušikabiini mahutada horisontaalselt. Krõpsu mugimine pakkide kaupa. Siis varahommikul tõde ja tegu mängmine, mis lõpuks muutus tegu ja teguks. Jõudsime seltskonnaga otsusele, et kui naine on köögis, siis mees on voodis.
Meie mäng lõppes kuskil kella nelja ajal hommikul. Vajusin ära, mis sellest, et Power oli põhja pandud. Kell pool kaheksa ärkasin üles ja ülla ülla, buss läheb poole tunni pärast.
Kell üheksa jõudsin umbes koju, magasin kaua kaua ja läksin siis netti. Õhtul Getuga Retu pool, Getu värvis juukseid (huijaaa, punaseks). Tegime huvitavaid jooke mandariinide ja sidrunitega. Nillisime rõdul, ülejäänud rõdul toimunud on saladus. Tegime tonnide kaupa pilte kaa. :) Kell üksteist hakkasime Getuga kodupoole liikuma. Ja pühapäeva suht magasin.
Esmaspäeval püüdsin koridoris liikudes olla väga vaikne ja teah nii, et keegi mind ei märkaks. Suht hästi tuli välja. :D Aga kunstiajaloos küsis õpetaja mu käest just selle teema kohta, mida ma kõige vähem oskasin ja "mitterahuldav" hinne kukkus, kaks panna on ju puhas mõnitus. Aga noooh, kolm päeva enne vaheaeg, täiega õpin ka. Aaaah! Homme on viimane tundidega päev, neljapäeval ainult hinnete teatamine. Ja siis on jõulud!!! Ja vaheaeg!!!
Nii tore on õnnelik olla. Ja esmaspäeva nägin peale kooli kedagi, kelle nägemine mul alati tuju heaks teeb. Pean temale keskenduma. :D Aga ikka koolile ka. :S