Ma lihtsalt tahaksin selle teatavaks teha, et olen vähesel määral obsessed Ott Leplandi suhtes. Kui keegi vaid mulle nii hommikul laulaks!!!! Oleksid hobod nii dresseeritavad. Neil ju midagi paremat eriti teha pole. Iga kord kui satun kuulma raadiost noormees Leplandi, olen need peaaegu 4 minutit eee....nirvaanas. haha
Olen, olen osav, tean. Peale selle hakkan oma kleidi kallal mässama. Mitte, et ma seda kunagi kandma hakkan, viskan kappi ja kui olen 94 leian selle enda kassiliivahunniku (?) alt, mis mul nurgas vaikselt kuhjub. Ja kuulan Otti ja mõtlen, kuhu küll kõik mu noorus kadus. Kui mu vanaonul oli mõni aeg novembri alguses sünnipäev, pakkusin välja, et kaardil võiks olla õnnesoov, et ta võiks veel 75 aastat elada (jk). Ja kui hiinlased nuputavad varsti välja, kuidas inimese eluiga veel pikendada, et me elaksime sama kaua kui Jonathan (kes siis ei tea, kes ta on??), näeme ehk ka järgmise 11/11/11 päeva ära. Loota ju võib. Miks ma jälle sellest päevast rääkisin. Problems much????
Täna öeldi koolis (hahaha, seriously???), et tänapäeval kiputakse kõiki asju kokku kirjutama. Kaniivõib.
Adios.
No comments:
Post a Comment