Umbes samamoodi jälgisin numbrite liikumist reede õhtul, pärast seda "ajaloolist" jalkamängu, kui mäng oli lõppenud ja kõik "jalkafännid" ostsutasid ka enda "ekspertarvamust" facebookis avaldama hakata. Näete nüüd, kui palju peab tänapäeva maailmas jutumärkides rääkima??? Aga see number, mis mind tol õhtupoolikul kõige rohkem huvitas, oli Viktor Kassai dislike'i lehel. Vaadates neid enda sõpru, kellele see leht meeldis, naersin, mõeldes sellele, et nad ei oskaks ilmselt ka väravate arvu väljakul mulle öelda.
Õde ka avaldas täna oma arvamust. Aga kui mina tulin reedel koju ja mäng käis telekast? Ta magas.
Ma olen muidu natukene vihane. Reedel sai ka pyssis (hehe Matti Moguči) jalkat vaadata ning hiljem oli Töllu kontsert, nii nagu vend seda kutsub...Ja ma olin veel nii õhinas, et saan minna kuulama neid, aga pilet oli 8 euri ja kuigi laud oli kinni pandud, millegipärast ma ostsutasin ikka mitte minna. Ja siis sain teada, et kui varem kohale läksid, sai tasuta sisse. FUUUUUUUU :| Aga noh, eks elu läheb edasi.
Vist peaksin mainima ka, miks mul järsku tuli selline tappev isu siia midagi üliolulist kirjutada. Ma peaksin tegelikult praegu kunstiajalugu õppima. Oh, the art of procrastination. Ma peaksin Bosch'i õppima. Ausõna, tema on ainus huvitav asi terve selle terve peatüki peale. Madalmaade 15. sajandi kunsti iseärasuseks oli tugevamad ja siiramad usulised meeleolud kui itaallastel. I own you all!!!!
So chillax, OK?
Tahaks veel mainida, et olen vahepeal päris HTML valdajaks (QUEEN, yeahhh) saanud...jube asi lihtsalt, ausõna. Aga pigem jaman sellega, kui õpin kunstiajalugu.
Pffffffffffffffffffffffffffffffffffffffff
P.S. Ma ei ole enam enda hinge hoidja. Südant mul pole ammu, aga hingest oli kahju lahti öelda. niu
No comments:
Post a Comment