Alates ballist.

Meie kooli 127. aastapäeva BALL toimus laupäeval, 4. detsembril, algas kell seitse õhtul. All sain klassiõdedega kokku ja siis niisama hängisime seal vahepeal. Oma kirjeldamatu tarkuse tõttu ei käinud ma tantsukursustel, nii et tantsida ma muidugi ei osanud. Pool lugu läks tantsu ära tundmiseks ja ülejäänud sammude meeldejätmiseks. Woohooo! Aga kuidagi sain ma hakkama. Ja minu arust tuli mul kõige paremini välja lõpuvalss (ha ha haa). Siiamaani kummitab mul peas 1-2-3-2-2-3. Ulme nooh. :D Ja meie klass võitis. Ehk siis meie esinduspaar, Ingrid (M.) ja Mirko. Weeeee! See tähendab, et meie klass korraldab järgmine aasta balli. Kuigi see on raske ja peame ikka täiega rügama, on meil juba psmt teema olemas ja ka palju pisidetaile on juba välja mõeldud. Kõige rohkem aega läheb kindlasti sponsorite leidmise peale, aga noooh, me suudame kõike. ^_^
Pärast balli lõppu (umbes kell pool üks hommikul) läksime Suudlevatesse Tudengitesse ja lobisesime niisama. Mingi hetk jõudsid ka teised inimesed sinna ja umbes kella kolme ajal otsustasime koju minna. Kuskil kella neljani passisin kodus arvutis. Oleks võinud magama minna, aga nooooh, selline ma juba olen. Magama jõudsin ma alles umbes kella viie ajal.
Pühapäeval ütles mu ema nii muuseas, et <Aaa, ma sõidan täna Hispaaniasse>. Thanks for the heads up, man. Ja nüüd ma siis passingi siis majas, kus meest ja naiste osakaal on tasakaalus. Kuidagi niiiii vaikne on.
Ma sain täna oma tekli kätte. :) Tellisin muidu kaks numbrit liiga suure, aga noh, juhtub. Eriti minuga. Ja ma sain nii uhkelt, tekkel peas koju minna. Mu õde jäigi vist uskuma, et see on Ühinenud Vetsukoristajate müts. Üliintelligentne õde mul ikka.
AGA! Homme tuleb uus Glee osa välja ja meie klass on juba tõmmatud ballikorraldamise keerisesse ja homme hakkavad arvestused, eesotsas keemiaga, aga blah ma ei viitsi õppida ja enne seda lähen muidugi uisutama ja siis neljapäeval on prantsuse keeles töö, mitte arvestus, aga jube ikkagi, mis siis, et sain eelmise töö 87/90 punktist, aga juhtub! nooh, mis ma teha saan ja see lause nagu veits pikaks ei veni või....?!
 Elu on mõnus. Eriti veel siis, kui sa veedad seda nende kõige paremate seltsis.