Sunday, November 25, 2012

Kuidas hoiad sina end ümbritsevaga kursis? Ajalehed, internet, kuulad Vene allveelaevade raadiosidet pealt...Mina nii ei tee. Mulle piisab lühikesest bussisõidust ja ma olen maha tulles kolm korda targem, kui peale minnes. Näiteks üks kord sattus minu taha istuma kena paar minu enda koolist, kes siis vaatasid koos nagu väikesed lapsed aknast välja ja näitasid näppudega mööduvatele majadele. Ahhaa, aga siis tuli huvitav moment, kui noormees hakkas oma südameneiule rääkima sellest, kuidas ühe tema paralleelklassi poisi ema elab vot selles majas koos oma tütrega, aga isa elab koos oma pojaga mujal. Muidugi oli see vestlus palju intrigeerivam, sest selle paralleelika väike õde (kes elab oma emaga) käis kunagi minu eksiga ühes klassis. Vaadake nüüd, kui targaks ma sain.
Täna juhtus sama asi. Läksin poodi oma vajadusi rahuldama ja
ok see kõlas valesti
poodlema ja sain oma debiilsuse tõttu (jooksin läbi pimeda metsa bussi peale, ei jõudnud bussi peale) sain sõita palju pikema marsruudi läbi bussiga. Mingi hetk istus minu taha üks vanem proua, kes oli ilmselgelt väga jutukas, sest sain tema meeldivat häält nii umbes 15 minutit nautida. Lakkamatult. Niisiis istus ta maha ja  hakkas helistama algusest lõpuni läbi tervet oma kontaktilisti. Esimeseks ohvriks langes keegi Tiiu, kelle käest küsiti, kas ta on veel maal ja millal ta linna tuleb. Selgus, et 10. detsembril alles. Siis helistas proua Mallele, kellele kanti ette eelmisest kõnest saadud info ja arutati seda natukene. Siis läks jutt huvitavamaks. Prouake ütles, et kunagi on Puuetega Koja (???) päralt terve Aura veekeskus. Ta kutsus ka Mallet kaasa ja lubas panna oma sõbranna kirja ja maksta tema eest isegi 2 eurot, sest Malle ei olnud Koja (???) liige. Siis seletas ta pikalt ja laialt, kuidas ta paneb Malle nime kirja ja teeb seda pärast oma inglise keele tundi kolmapäeval. Seejärel läks ta tõsisemaks. Ta tuli Külli poolt, kes oli talle päeval helistanud ja teda külla kutsunud oma viimastel päevadel sinisel lehel. Kolmapäevast pidi Külli tagasi tööle minema, kuigi talt oli just kasvaja eemaldatud. Külli tunneb end halvasti ja on üpriski nukra väljanägemisega ja... Natuke lobises veel ja pani kõne ära.
Kaks sekundit hiljem kuulen "Halloo, Küllu" (ehk siis Külli), ma siin bussi peal, sõidan Ihaste bussiga ja lähen siis oma bussi peale. Tadaa." Läheb veel kaks sekundit mööda. "Halloo, Malle, tead, meelde tuli. Tead, kaubahalli peal on Comarket, eksju. Jah, ja see pannakse varsti kinni, tehakse asemele spordihall ja nüüd on seal poes kõik asjas 10 protsenti odavamad!! Jah, 10 protsenti!!! Seal on juba üpriski lage, aga mine kohe homme hommikul sinna, seal on veel veini ja ma sain 6.55 asemel 5 euroga!" Taaskord natuke lobisemist ja siis ta pani kõne ära. Minu maailm oli järksu tühi. Ja siis ma astusin bussi pealt maha.
Ma olen muideks osav poodleja ka. Ma mäletan, et ma võtsin kätte Selga küpsised, panin ära, hapukoore, panin ära, läksin jäätise juurde, ei saa ju kohe jäätist võtta kaasa, bussini on veel aega ju, ja jalutasin tampoonide juurde. Issand jumal see oli halvim idee üldse. Ma ei saa aru, mis mul viga on, minu jaoks on lihtsalt terve see vahekäik poes nagu surmalõks igale kui viimsele minu haistmisretseptorile. Päris lõbus pood oli ka veel, kohe kõikide vetsupaberite juurest suunatakse mind otse koeratoidu juurde. Nämmmm-aa!
Aga jah, sain oma jäätise kätte, läksin koju, kõnnin lõbusas tujus mööda tänavat ja nätaki, minu jäätisepakk lendab vastu maad, kaas tuleb pealt ära ja mina korjan ruttu üles, kolme sekundi reegel...Nüüd ma siis kirjutan siin oma toas, nautides piparmündijäätist šokolaaditükkidega, lihtsalt lootes, et see, mis mu hamba all krõmpsub, on tõesti šokolaad, mitte tee äärest pealekorjatud liivaterad.

Saturday, February 4, 2012

Vahest tuleb meil kõigil ette päevi, mil ei lähe mitte ükski asi õigesti (ma vähemalt loodan, et pole ainuke). Vahepeal on mul isegi õnne pikendada see Fortuuna ebasoosing mitmepäevaseks ürituseks. Eile oli mul igatahes täpselt selline päev. Esiteks vedasin ma end pärast kooli poodi, et minna väiksele shoppingutiirule, aga kahjuks tuli mulle liiga hilja meelde, et siit maalt küll midagi normaalset selga osta ei saa. Siis kõndisin tagasi kesklinna, sest olen väga tuus ja mulle meeldib külmetada. Kogemata oleksin peaaegu auto alla jäänud, sest vahtisin taevasse (nagu alati) ja alles keset teed taipasin, et tegelikult on sinna tekkinud vahepeal liiklusfoor, mis parajasti näitab punast tuld. Hurraa! Siis läksin bussipeatusesse ja olin vaimustunud sellest, kui täpselt ma olin sinna ilmunud ja pidin kõigest kolm minti külmuma. Lootusetu udupea nagu ma olen, jäin lihtsalt inimesi vahtima (No öelge, kes lihtsalt jõllab inimesi?!) ja taibates, et olen natuke liiga kaua ühe inimese peal silma puhanud, pöörasin ümber ja nägin, kuidas buss sulges just uksed. Jep, ja kindlasti mõtlesid kõik bussis olnud inimesed, miks see töllakas niisama bussikas vahib. Alistunult läksin siis poodi, et mitte järgmist bussi oodates surnuks külmuda ja ostsin kiirnuudleid (oluline, ausalt!). Lõpuks jõudsin koju, kus jälle läksin magama. Tõesti, ma tunnen end viimasel ajal nagu titt, kes peab päeva jooksul magama teatud arvu tunde täis. Ärkasin üles oma talveunest ja nagu ürginimesele kohane, läksin süüa otsima. Võtsin külmkapist piima, istusin maha ja krõõõõõõõõks ja minu elu käis silmade eest läbi ja ma istusin oma kiirnuudlid katki. Ja nagu titele kohane, hakkasin pillima ja sajatasin taeva poole "miks minaaaa....?" ja kõik oleks tore, kui tegelikult oleks ka nii juhtunud ja ma poleks pidanud hiljem mikroskoopilisi nuudleid kausist õngitsema.
Lisaks sellele tuli mul eile ka füüsika tunnis meelde, et saime eelmisel päeval koolist õuna ja ma vist ei võtnud seda kodus oma kotist välja, sest kes siis neljapäeva õhtul ei teeks muud kui magaks? Üks kaunis laiaks litsutud ja lömastatud õun mulle. Jee!
Ma tahaks väga-väga-väga maale minna. Ma võiks meie klassi sinna klassireisi jaoks kutsuda, mul ongi vaja seal kedagi, kes niidaks. Sõpru tulebki võtta vaid kui tööjõudu, jaaa? Loll nali, ma tean.

Monday, January 30, 2012

xo

Nagu alati, kui mul vähegi koolist halb on, lendan ma koju tulles arvuti taha ja kõik on jälle hää. Miks küll kõik järsku tõbised on? Mina igastahes ei kavatse suveni haigeks jääda, sest elu läheb väga väga ilusaks siin vahepeal. Varsti on sõbrapäev, uisutamine, üks mu parimatest sõbrannadest saab 18 ja tuleb väike klubitiir, siis tuleb veel sünnipäevi, mille peale oma raha kulutada, käin natuke pyssis ja lasen teistel mulle süüa teha, jään bussist maha ja magan teiste diivani peal, küpsetan muffineid, eksin Pariisi ja Amboise'i, võtan vastu sakslased, saadan sõbranna vanemad kolmeks nädalaks soojale maale, ei käi prantsuse keele tunnis, õpin muusikaajalugu, sirvin vabal ajal Wikipediat ja mõtlen, miks maailm nii nõme koht on, söön, magan.
Kas mul pole mitte huvitav elu?
Lihtsalt mingi loll asi, mis mulle "Kuritöö ja karistuse" lugemise asemel mingit O.J. Simpsoni elulugu sirvides silma jäi, oli see, et see kurikuulus kaasus sai alguse eile, 18 aastat tagasi. Üpriski lolfail, et ta istub küll täna vangis, aga mitte People vs. Simpsoni pärast, vaid hoopis varguse ja inimröövi eest. Oleks ju võinud arvata, et inimesele jõuab kohale, aga ei....
Ma olen vist liiga palju vahepeal vaadanud igasuguseid politsei-ja kohtusarju ja mul hakkab vaikne paranoia juba tekkima...oehh
Täna on AHT sünnipüev :)

Monday, January 9, 2012

Kujutate ette? Minu pakk, mida ma olen nagu lollakas juba septembri algusest oodanud, jõudis lõpuks minuni. Veame kihla, et ma teen selle lahti ja mulle vaatab vastu ainult flamingo väljaheide ja pool pingviini kõrva. (inside joke) Pingviinianatoomia on kusjuures suht armas.
Nali naljaks, peaks teile kõigile head uut aastat soovima. Palju õnne.
Mind nii häirib üks asi seoses ühe inimesega ja ma näen juba vaimusilmas, kuidas ma nagu psühho tõmban nurgas põlved kurgu alla ja kiigun, ise hüsteeriliselt nuuksudes. Okei, liiga palju infot, mõistan.

Muideks, kas reedel, 13., on tark panna peole selga valge kleit?

Ja nüüd on mul veel üks asi, mida 7. jaanuaril meeles pidada ;)

Ja Sina, jah SINA, kes sa varastasid mu hügieenlise huulepulga, too see tagasi või muidu ma pean oma viimased sendid kokku kraapima, et uus osta.

Ma ei saa aru, mida see pingu täpselt teeb