Vahest tuleb meil kõigil ette päevi, mil ei lähe mitte ükski asi õigesti (ma vähemalt loodan, et pole ainuke). Vahepeal on mul isegi õnne pikendada see Fortuuna ebasoosing mitmepäevaseks ürituseks. Eile oli mul igatahes täpselt selline päev. Esiteks vedasin ma end pärast kooli poodi, et minna väiksele shoppingutiirule, aga kahjuks tuli mulle liiga hilja meelde, et siit maalt küll midagi normaalset selga osta ei saa. Siis kõndisin tagasi kesklinna, sest olen väga tuus ja mulle meeldib külmetada. Kogemata oleksin peaaegu auto alla jäänud, sest vahtisin taevasse (nagu alati) ja alles keset teed taipasin, et tegelikult on sinna tekkinud vahepeal liiklusfoor, mis parajasti näitab punast tuld. Hurraa! Siis läksin bussipeatusesse ja olin vaimustunud sellest, kui täpselt ma olin sinna ilmunud ja pidin kõigest kolm minti külmuma. Lootusetu udupea nagu ma olen, jäin lihtsalt inimesi vahtima (No öelge, kes lihtsalt jõllab inimesi?!) ja taibates, et olen natuke liiga kaua ühe inimese peal silma puhanud, pöörasin ümber ja nägin, kuidas buss sulges just uksed. Jep, ja kindlasti mõtlesid kõik bussis olnud inimesed, miks see töllakas niisama bussikas vahib. Alistunult läksin siis poodi, et mitte järgmist bussi oodates surnuks külmuda ja ostsin kiirnuudleid (oluline, ausalt!). Lõpuks jõudsin koju, kus jälle läksin magama. Tõesti, ma tunnen end viimasel ajal nagu titt, kes peab päeva jooksul magama teatud arvu tunde täis. Ärkasin üles oma talveunest ja nagu ürginimesele kohane, läksin süüa otsima. Võtsin külmkapist piima, istusin maha ja krõõõõõõõõks ja minu elu käis silmade eest läbi ja ma istusin oma kiirnuudlid katki. Ja nagu titele kohane, hakkasin pillima ja sajatasin taeva poole "miks minaaaa....?" ja kõik oleks tore, kui tegelikult oleks ka nii juhtunud ja ma poleks pidanud hiljem mikroskoopilisi nuudleid kausist õngitsema.
Lisaks sellele tuli mul eile ka füüsika tunnis meelde, et saime eelmisel päeval koolist õuna ja ma vist ei võtnud seda kodus oma kotist välja, sest kes siis neljapäeva õhtul ei teeks muud kui magaks? Üks kaunis laiaks litsutud ja lömastatud õun mulle. Jee!
Ma tahaks väga-väga-väga maale minna. Ma võiks meie klassi sinna klassireisi jaoks kutsuda, mul ongi vaja seal kedagi, kes niidaks. Sõpru tulebki võtta vaid kui tööjõudu, jaaa? Loll nali, ma tean.