Viimasel ajal ei kuula ma midagi peale indie muusikat.

Kas tõesti

Miks ma istun jälle netis, kuigi ise peaksin vist saksa keelt õppima praegu...? Samas kui istuda maha ja mõelda selgelt, siis maailmal on üpriski suva, mis minu hinded tulevad. Selline intelligentne olend nagu ma olen, uurisin täna nimekirja "people who have vanished mysteriously" või midagi taolist. Sinna hulka kuulusid Spartacus ja ka Agatha Christie, aga nende kadumised olid tavalised, üks oli ilmselt surma saanud ja teine tuli tagasi, võib-olla lihtsalt eksis tagaaeda ära. Oletan lihtsalt, et olen ainus, kes on mõelnud enda surma lavastamise ja siis kuhugi Marokosse põgenemise peale. Sest et tegelikult on Tupaci ja Diana surma kohta päris paljud väitnud, et neid lihtsalt tüütas see elu ära ja tahtsid olla surnud, aga mitte päris surnud, vaid poolsurnud....whaaat....
Sel aastal kuulutati kadunuks kaks adopteeritud venda, kelle kasuvanemad ilmselt mingi hetk unustasid nad ära ja ei taibanud, et nad kadunud on. Isegi seda ei teata, millal üks poistest ära jooksis (?), pakutakse 2003-2005. Ja keegi nagu polekski märganud, et juhhuuu, meie lapsed on kadunud. Aga millegipärast nad pidasid oma lapsi meeles, sest korjasid riigilt nende eest jätkuvalt toetusi ja hoidsid nii nende kadunud hingekeste mälestust ikka endal meeles....Ohhh the chivalry!
Nüüd ma lähen mähin end teki sisse, loen Sylvia Plathi bossa nova taustal ja üritan mitte oma pead ahju unustada.
EI, MIKS?
Tuleb tunnistada, et see kadunud inimeste värk on parajalt creepy. Ja üldse kokkusattumused. Kui Mr. McQueen oma eluküünla kustutas tähistasin mina teisel kontinendil sõbranna sünnipäeva.
Peale selle on veel ajalooõpikud kohutavalt eksitavad. Näiteks arvasin mina tänase päevani, et "maailma noorim poliitvang" on endiselt teadmata kadunud, sest minu ajalooõpik väitis kunagi nii, ja täna saan ma teada, et ta istub ilusasti kuskil Hiinas! No fain, ausõna.

Sherlock Holmes 2!!!
Jee